Jorma feat Seenetark jt: Jalamaśśaaz

No nii. Valmar läks nina nuuskama. See on hea, sest ta on natuke haige, aga pm ta vast saab ikka terveks pühapäevaks. Igastahes on taas seenetargad sattunud on seenel käiguga siia. Eraldi mainiks ära uue seenilse Sanderi (Andra, see on sinu Sander). Sander on väga tark seeneline ning see on väga positiivne. Igastahes on meie seltskond eelmisest postitusest täienenud esialgu kolme liikme võrra (Mann ja Valmar on kahekesi köögis hetkel). Lähipäevil on seenetarku juurde oodada, mis on igati postiivne. Me ei anna alla!

Lugu lühidalt detailselt kirjutatuna on järgmine (Me teame, et keegi ei saa aru, aga püüdke mõista). täna saabus kolm tarka juude ning lõppes Manni ja Jorma puhkus. Uued seenetargad on väga aktiivsed ning nendega sammu pidada on juba omaette kunst - nõuab annet. Hämmastav on see, et seened kasvavad nii kiiresti - usu või ära usu, aga see on tõsi. Tänane lugemine on lõppenud väga hästi - loeti palju old-school kraami ning ka uue kooli püüdlusi. Igastahes on tulemus väga positiivne. Pärast lugemist tehti ka omapärane mulistame Paala Järves - See oli tõesti omapärane. Mõned raamatud on loetud, veel rohkem ja veel paremat on alles ning kultuuri elamus jätkub ning ei lõppe veel nii pea

Tegelikult on tore, et seltskonnas on inimesi kes on nii laia silmaringigaiga lugemisvaral. Tänu neile on lihtsam valida, millistele teostele enam keskenduda ja millised kõrvale jätta. Seenetargad on nagu Turovski - Kibestunud ja üksildane kirjanik...Igastahes me hoaime meelt kõrgel ja oleme igati postiivsed. Peatselt kirjutame jälle - Seniks olge väga lahedad edasi nagu alati!

Karmeli: juutuuub

Ma lihtsalt postitan ühe lingi, mille ma leidsin.

http://www.youtube.com/watch?v=uVi6cJENWAQ

See on Micah G ja ta mingi vanem laul. Praegu tal üks laul Hawaii raadios nr 1 hitt ka. Asi on nimelt nii, et see Micah G on põhivend siin, kelle jaoks me töötame. JEEEEEEE. Ja videost päris normaalselt Hawaiid ka näha ;)

Ranno: Igalepoole asja

Edgar Savisaar istub Toompeal taksosse ja taksojuht küsib: " Kuhu sõidame?"

Edgar vastab: "Vahet pole, mul on niikuinii igale poole asja."

Mul samamoodi. Alustan sealt kuhu pooleli jäin. Eestikad ei läinud just kõige paremini ja olin kergelt mõttekriisis korraks, aga nüüd olen jälle korras ja rööpas. (See aasta jäin siis Eestis paremuselt kaheksandaks odameheks). Pärast seda sõitsin kohe Muhhu, kus sai sugulastega pidu pandud, tööd tehtud väheke ja niisama puhatud. Muhust saabusin eile Tallinna, praegu olen Audenteses, lõpetasin just trenni..oda lendab järjest paremini :).. Homme teen ka siin veel ühe trenni ja siis folgile! Loodan et leian Viljandist ikka Jorma ka üles, peaks ju temaga möllu tegema. Nädalalõpuks Tallinna tagasi ja esmaspäeval BARCA!...tagasi tulles Tallinn-->Rakvere-->Muhu-->Haapsalu :D
Pole ammu netti saanud, nüüd on päris tore teie ülivingetest askeldamistest teada saada.

Kõike kõige paremat ja tsau!

Andra: Olen toeline vaatamisvaarsus Indias

Tere ka Aasia poole pealt!
Sain ka lopuks netti. Siin ikka hull jamamine. Taavil laks lapakal katki mingi juhe ja tellis uue. Eile joudis kohale, aga juhe oli vale. Ootas seda eelmist mingi nadal. Tuupiline India. Aga loodan, et saate aru mu kirjutamisest kuna tapitahti siin lapakas ei ole, hetkel siis Villemi arvutis. Ja tema magab hetkel valja eilset lugemist koos kohalikuga.
Aga elu siin on lihtne ja monus. Tegelikult ilm voiks olla parem. Siin on vihmaperiood ja enamasti on pilves ja vahest ka sajab. Elu nii odav ka ei ole kui ma arvasin, bussipilet linna on 10 ruupiat ehk mingi 3 krooni. Bussid ise on ka koomilised. Aknaid ei ole, buss ise on nagu suur rauakolakas ja tal on koige suurem oigus teel. Siin soidetakse hasti palju mootorratastega ja riksadega ja see liiklus on lihtsalt kohutav, soidetakse nii mitmes reas kui tuju on ja moodasoidud on veel eriti hulljulged.
Nii ja sellest vaatamisvaarsusest. Linnas ma uksinda liikuda ei julge, kuna koik toesti jollitavad mind, nad nagu poleks varem kunagi valget inimest nainud. Uks kord linnas kaies Taaviga kukkusid 2 inimest mind katsuma. See on tegelikult vaga ebameeldiv ikka. Euroopas olen harjunud olema nahtamatu ja lihtsalt uks inimene teiste seas, aga siin mul sellist luksust ei ole. Ma moistan ka neid samas, nad ei taha midagi halba sellega ja nad lihtsalt naevad elu jooksul vaga vahe teistsuguseid inimesi.
Kindlat reisiplaani meil veel ei ole. Kohe hakkan otsima mingit laevareisi meile nadalavahetuseks. Siin sellised vinged laevad, kus sees magamistoad ja siis soidetakse nendega mooda jogesid. Meie tahaks sellega soita kuni puhapaevani ja kaia ka loodusparkides. Hetkel elame taitsa ookeani aares kohe, kus on tohutud lained lihtsad. Mina saan minna polvedeni vette ja siis tuleb laine mis on mul ulepea, uksinda ma sinna ei julge minna, Taavi peab alati kaasas olema ja mind kinni hoidma. Aga see maja siin on kohe super, ehtne puhkus kohe. Jama on ainult selle niiskusega, poistel riided juba hallitavad ja uldse ei kuiva miskit. Selles majas oleme kuni jargmise nadala lopuni ja siis lahme Taaviga Pohja-Indiat avastama, jallegi kindlat plaani veel pole.
Soogiga on mul siin palju jamamist, kuna Indias enamasti suuakse vurtsikaid toite ja mina absoluutselt ei kannata mingit vurtsi. Eile kaisime siin maja juures uhes uhkeimas kohas soomas ja kusisime siis sooki, mis oleks non-spicy. Kohale toodi kana mis oli tohutult vurtsikas. See oli teenindajate viga, aga seal mingi selline reegel, et tagasi saata sooki ei saa, niiet pidime ka selle eest maksma ja uue soogi eest ka. Tana lahme raagime manageriga, sest seal varem ka meil jamasid olnud soogiga.
Inimesed on siin tegelikult vaga sobralikud, alati teretavad siin kodutanavas kondides. Ja inglise keelt oskavad siin koik, see on taiesti hammastav. Pohiline on siin selline vestlus: Tere! Mis on sinu nimi? Kust sa tuled?
Tundub, et pilte hetkel ei saa, kuna Villemi arvuti ei tunnista mu malukaarti ega digikat juhtmega. Eks siis jargmine kord.
Seniks aga Tsau.
ei tegelt veel ei ole tsau, tahtsin lihtsalt mainiga, et elekter laks just ara, seda ikka juhtub siin suht tihti.

Taavi:megakade Jorma peale

Täiega tahaks folgile! Ma jõua Eestisse täpselt selleks ajaks kui folk saab otsa. Päris kena oleks hipielu kodumaal ka praktiseerida aga ei. Vb järgmine aasta.
Siin on palav nagu ikka ja kõigil eestlastel on köha-müstika. Üleeile kaotas Kati hääle (need kes seda ei tea, see on täiesti tavaline tema puhul ja on ime, et seda pole nii pikka aega juhtunud). Meie töö on aga piletite müümine ja selleks on häält vaja. Mina sain 10 minutit tagasi müüdud 8 comboticket'it-jess, progress!!! Päev ei läinud raisku ja homme on motivatsiooni et müüa. Täna möödus päev Star Beachil vegeteerides ja lootuses kellegile ikka pilet pähe määrida. See ongi nüüd viimane pidu millele ma pileteid müün. Mõelda vaid, ainult 5 päeva veel ja siis kodumaa! Olge tublid!

Jorma: Ja see algab...

Heips! Olen neljapäevast saadik Viljandis olnud ning alates pühapäevast nautinud üksi olemist. Põhimõttelist ma kogen alles nüüd tudengielu toidu poolt: söön kiirnuudleid ja salatit kolmandat päeva. Mitte et mul süüa poleks. Vastupidi külmkapp on süüa täis ja aias kasvab ka igasuguseid taimi, aga lihtsalt olen laisk olnud ja ei ole viitsinud midagi valmis kokata. Lisaks on külmkapis ka hulgaliselt lugemist - isegi rohkem kui süüa vist. Olen lubanud endale hetkel kaks raamatut selle lühikese aja jooksul (hihihihi).

Tänasest aga lõpeb üksi olek ning saab folgiga juba varakult alustatud. Õhtul lähen rongijaama vastu Maarjale (Ranno loe HU) ja esimene inimene on ka kohal. Esialgse plaani kohaselt tuleb ja läheb neljapäevast-pühapäevani siit inimesi nii et täitsa vahva kõik. Püüan teieni edastada ka edasipidise sündmuste käigu siit poolt. Seniks aga olge mõnusad!

Karmeli: juuli+piltide üledoos

Väike ülevaade Oahult ka.

Juuli algas Kärdi sünnipäeva ja tripiga Waikele outletidesse. Me Sannega olime üsna vaoshoitud(shoppasime ca 3h), Kärt, Annakas ja Kinne olid TERVE päev poodides, aga saak oli seda väärt.

4.juuli oli koos teiste eestlastega ja lätlasega tripp Maunawili fallsi juurde. Tee sinna läks läbi džungli ja oli täielik muda muda otsas. Mina kui tark inimene läksin sinna flipfloppidega ja võtsin valged tossud ka kaasa. Rada nähes loobusin mõttest oma siiamaani üsna hästi vastu pidanud valged tossud kotti jätta ja plätudega matkata. 100m hiljem muutsin meelt, tee sinna ja tagasi tuli paljajalu, korralik mudaravi. Sellistel hetkedel ma naudin Hawaii olematut ohtlikku loomastikku ja madusid. Kogu see muda ja ronimine oli väärt, sest lõppsihtpunkt oli võimas. Vapramad(Sanne ja poisid) ronisid kõige kõrgemale kaljule, et cliff jumpingut teha, teised piirdusime madalama hüppekohaga.

* Madis kukub
*Seltskond

7.juuli läksime kuuekesi Kailua ja Lanikai randasid uudistama. Lanikai rand on üks Oahu kaunemaid randu ja ta tõesti on. Liiv on puuderpehme ja meri täiuslikult sinine ning rahulik. Kailua rand oli ka väga kaunis. Mis mind Lanikai juures veel võlus oli inimtühjus. Ma arvan, et siia maani on see vaieldamatult mu lemmikkoht. Üldiselt on see piirkond ka väga ilus, ei ole täis Waikikile omaseid kuuekümnendatel ehitatud kõrghooneid.

*Lanikai liiva täie hingega nautimas

*See pilt saavutas populaarsuse ka Facebookis Studenttouri lehel :P

*Kailua beach
*Lanikai beach
*tripime Kailualt Lanikaile

*Igapäevane

13.juuli oli jälle matkapäev, sihtpunktiks seekord Maona falls. Seal käisime mina, Annakas, Matu ja Kärt. Rada oli jälle mudamudamuda ja mina olin jälle plätuplätuplätu. See rada oli kõvasti libedam ka aga taas lõpus avanev vaatepilt- väärt kogu seda mudas sompamist.

*Okei, siin filmiti Losti

15.juuli olin mina hommikul tööl ja Kärdi ülesanne oli leida üks põnev rand ja peale tööd läksime mina, Kärt, Annakas ja Matu siis Ewa beachile. Rand on turistivaba ja lisaks on seal ka beachpark. Bussis leidis meid üles üks kohalik, kes siis jutustas, kuidas me täpselt sinna kohale saame ja et me turistid ikka oma asjadel silma peal hoiaks, kuna piirkond on kahtlane, täis narkomaane ja ei tea veel keda. Väike jalutuskäik peale bussisõitu ja kohal me olimegi. Piirkond oli tõesti vaiksem ja vaesem, rand kivine ja rahva poolest olid seal kohalikud. Lained olid korralikud, vesi ei olnud sinine ja kristallselge, pigem selline juba, mis Eestis randades. Aga nautisime ka seda randa, viskasime pikali, sõime oma võikusid ja muffineid ja kuulasime ühe mehe, kes end meie lähedale oli istutanud, jämmimist. Pilte pole, sest udupea Matu unustas nii kaamera kui võrkpalli koju. Saksesssss. Tagasiteel teigime väike põike supermarketisse ja ostsime kaks suuuuuurt käntsakat liha, mille ma siis ööseks marinaadi panin. Järgmise päeva lõuna oli lihtsalt VÕRRATU. Matu grillis liha ära ja tegime omadega all bassu ääres sellise lõunasöögi, et järgmise päeva hommikul oli veel kõht täis. Nii hea oli. Esimene grillimine siin muideks J

Eile käisime sellisel atraktsioonil nagu Party Bus. Kõik eestlased kutsuti sinna tasuta peale. Peale meie oli seal ka Kariibi mere piraatide 3. osa näitlejaid, kuna nad hetkel filmivad Oahul ja siis öötundidel mällerdavad linna peal ringi. Kõik näitlejad on filmi jaoks sellise nilbe habeme endale kasvatanud. Aga üritus iseenesest oli vinge ja nagu kombeks lõppes Denny’s friikate ja burksidega. Hellyeah. Kesköised munchiiiesss.

*Pool seltskonda on puudu

*Kui film välja tuleb, siis selle pildi järgi hakkan nägusid filmist kokku panema ;)

Täna hakkas raske rügamine peale. Esmaspäevast reedeni oleme Kärdiga iga päev 9-13ni tööl ja õhtuti 8-12ni või 9-1ni tööl. Põhimõtteliselt 8h päevas, täistööaeg kohe. Flaikud offcourse. Muideks inimesed juba tunnevad tänaval meid ära ja küsivad koguaeg, et miks me nii palju töötame ja millal me puhkame :D. Mis me veel tegime on see, et ostsime Walmartist kaks tennisereketit ja mina olen isiklikult nüüd ühe korra oma elus tennist mänginud. Sakin nagu tavaliselt spordis, aga päris fun oli, KINDLASTI lähen millalgi veel mängima. Muidugi käisime mängimas ka stiilis poole 12st öösel kuni poole kolmeni. Tagasiteel väljakutelt koju tekitasime tänaval palju furoori, kuna sellistel tundidel toimub täiega ööklubielu juba ja meie tossude shortside ja reketitega.. mitte just väga kontekstis. Ja mu juuksed on JÕHKRALT ära pleekinud. Arvestades seda, et mul veel poolteist kuud siinse päiese all aega, olen ma kindel, et tagasi tulen ma sellise tumeblondi värvusega.

Aga ülevaade antud, olen elus ja terve, ootan järgmist esmaspäeva.

Helena, oleme Kärdiga pettunud, koguaeg ootame nutust kõnet :(

Tsau