Karmeli: Hello Denmark, Sweden, Australia?? Germany?

-"You are from Denmark?"

-"um..no.."

-"Sweden?"

-"no"

-"Norway???!!!"

-"nop"

-"Austria, Switzerland, Germany?"

-"no, no and no"

-"But you are from Europe?"

-"Yes, Im from Estonia"

-"Estonia? Wow..Never wouldnt have guessed that."

Tänane vestlus ühe vanema norra mehega, kellele ma rõõmsalt flaieri ulatasin "Hey, come to Shack, no cover with flyer". Arvas veel, et vanemad võivad mu üle väga uhked olla, et ma nii ilusasti inglise keelt räägin.

Ja nii on. Reeglina tullakse ja pakutakse, et me pärit Uus-Meremaalt või Austraaliast, ma tõesti ei kujuta ette miks. Ja teine populaarne pakkumine on Taani ja Saksamaa. Viimasel ajal on Rootsit ka palju pakutud. Aga keegi millegipärast ida-Euroopat ei arva :) Kui tegelt mõtlema hakata, siis üks vend oli päris kindel, et ma Slovakkiast olen.

Eesti kohta on põhimõtteliselt neli reaktsiooni. a) sa just mõtlesid selle koha välja b) Estonia..you mean Russia c) Yeah! I know..all the flyergirls are from Estonia. Estonian flyer maffia. d) arvatakse, et meil on selline suur Eesti-Läti-Leedu ühisriik nimega Baltic State. Okei, mõni üksik teab ka, kus Eesti on. Ja oi, kuidas inimesed veel siis üllatuvad, kui nad kuulevad, et meil täitsa oma eesti keel veel on.

Reedel on Kärdi sünnipäev. Selle puhul ei tee suurt prallet Waikikil, vaid rendime kastiga autod, laeme kastid inimesi täis ja põrutame North-Shore'ile kaheks päevaks (jah, tõepoolest, kastis sõitmine on siin täiesti on lubatud, samuti ei pea motikamehed siin kiivreid kandma). Reedel hommikul juba plaan sinna poole minna ja laupäeval lõuna ajal tagasi. Minu meelest väga väärt plaan ja äkki saan mina ka julguse kokku võetud ja kaljuhüppe ära teha.

Enne seda on plaan veel Waikele outletid üle vaadata. Hihihihihi.

Järgmine nädalavahetus ehk siis reede kuni esmaspäev plaanime teha väikse jalgrattamatka. Muidugi mitte kogu maad ratastega, ikka buss ka. See on asi, mida ma juba väga ootan, sest tuleb ikka tunnistada, et Waikiki on väga väike ja natuke vaheldust on vaja. Täpset marsruuti paika ei pane, ainult paar ööd hostelistes bronnime ette. Siis vähemalt mingi siht, kuhu jõudma peaks. Annakal on siin päris kasulik raamat kaasa pakitud, kus kõik põhilised turistikad on peale märgitud ja meie teele jääb ka neid hulganisti. Ma nii loodan, et see plaan luhta ei lähe ja me reaalselt selle matka ära teeme

*Järgmised kaks pilti on tehtud sandy beachil. Üks päev käisime eestlaste kambaga sandy beachil. Meie Annakaga nagu suvitajad ikka vedasime oma päiksekreemid ja kummimadratsid kaasa, et ikka naudime täiega päikest ja loksume vaikselt väikeste lainete otsas. Noh, me ikka eeldasime, et kui ranna nimi on sandy beach, et siis olgu valget liiva ja sinist laguuni olla. Jõudsime kohale ja tere,tere. Meie juurde tuleb esimese asjana vetelpäästja, et tere noored, olete kogenud surfarid? Ei ole? No siis võtke teadmiseks, et punased lipud on väljas, hoovus on tugev ja kui halvasti läheb, siis kannab teid otse nende kaljude või kivide või ei tea mis asjade otsa. Üldiselt tegemist Hawaii ohtlikuma rannaga ja iga aasta lähevad inimesed siit murdude ja vigastustega ära, kellel vähem veab, selgroo vigastustega. Et..noh.. mõelge enne kaks korda, kui vette lähete ja parem ärge üldse minge. Ahahhh... ühesõnaga, et kummimadratsid kotti tagasi. Selge. Jutt oli mehel täitsa asjalik, aga korra pidin ikka seda laine tugevust enda peal ka testima. Läksin siis neli sammu merre (no oli põlvini, max puusani vesi). Tuli laine, paiskas mind üle pea vette, nätaki kõhuli vastu põhja, korra ei saanud aru, kus on taevas, kus on liiv, miks ma vee all olen jne. Siis laine taandus, sain õhku, aga nohh.. siis juba rõõmsalt tuli teine laine. Õhku ahmides ma läksin siis välja merest, silmad soolast vett täis, kogu hingamissüsteem läbi loputatud, puus marraskil..Enam tagasi ei tahtnud. Teised olid veits vapramad, lasid ennast rohkem raputada ja loputada.

Kohalikud kalad olid veel vapramad, istusid seal poolemeetrises vees ja ootasid mitmemeetriseid lained, et siis ennast ikka uuesti ja uuesti kõhuli kaldalt leida. Eriti vinged vennad jooksid bodyboardidega otse vette ja tegid sellised hüppeid, et ei oska kohe kommenteeridagi. Ei kommenteerinud ka, vaatasin suu ammuli ja karjusin kaasa.

Aeg-ajalt tuletas rannavalve kõigile ruuporist meelde, et parem oleks veest välja tulla ja ohutum rand leida.

Põhjus, miks see rand nii ohtlik on, ongi see samane VÄGA madal põhi. Et kui laine sust üle käib, siis sa mitte ei lenda vette, vaid otse vastu põhja.

Siin on tagaplaanil hästi kohalikke näha, kes seal ühes puntras lainetes mässavad.
See on kodurand. Palju rahulikum :)

*ma armastan Yogurtlandi. Nii hea asi. Erinevates maitsetes külmutatud jogurteid, iseteenindus ja kaalu järgi maksmine.

aa..ja jaanipäeva ma ei tähistanud. Tööd tegin.

Aloha!

Jorma: Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi.

Heips ka minu poolt üle pika aja. Mõtlesin, et kirjutan natuke ka oma möödunud tegemistest ja tulevasest planist. Nimelt on mul seljataga nüüd kaks jaanipäeva ja sellest ka natuke lähemalt nüüd.

Ilma lugemiseta möödus mu esimene jaanituli Kernus. Pidu oli nagu iga tavaline küla jaanituli: suur lõke, õhtujuht, tundmatu bänd, erinevad mängud ja palju kohalikku rahvast. Vahepeal tuli aga kutse Keila-Joale kuhu oleks peaaegu ka teele läinud, kuid kuna järgmine päev oleks kujunenud selle tõttu suuremaks edasi-tagasi sõitmiseks Tallinna, Keila-Joa ja Vääna-Jõesuu vahel, jäi minemata. Üks sõber tahtis vahepeal aga rattastega Haibast sõitma hakkata sinna poole - 40km. Aga nagu öeldud, möödus esimene jaanituli siiski Kernus ning väga positiivselt.

Teine jaanipäev võtsin aga juba ka lugemise kätte Vääna-Jõesuu rannas, kuid seda siiski mõõdukas koguses. Ürituse enda algne plaanimine põrus täielikult, aga siiski kohapealne uus plaan ''Sulandumine'' õnnestus totaalselt. Rahvast oli rannas palju: noori ja vanu, riides ja alasti, eestlasi ja venelasi. Domineerivaks pooleks said aga noored riides eestlased, kellega toimus suurem sulandumine. Vahepealne sulandumine toimus ka noorte riides venelastega, kuid see ei jäänud väga pikaks. Esialgne keskmine vanus aga ei oli üllatav: 16-aastat. Siiski meie poolne saabuv seltskond tõstis keskmise ka tubli 18-aasta peale. Nii siis kogu teine jaanipäev, mis oli ka õige jaanipäev rahvakalendri kohaselt, möödus Vääna-Jõesuu ranna liivas. Järgmine päev astusin edasi marsa peale, mis viis Tallinna ning sealt edasi rongile, mis tõi mind lõpuks mu praegusesse asukohta Viljandisse.

Edasine suvi möödub nüüd suuresti ainult trenni ja muusikat tehes kuni Folgini. Midagi suurt väga ei plaani praegu vaid lihtsalt väiksed olemised. Muidu aga teen kaks korda päevas kuus korda nädalas trenni ja et meil oleks Rannoga midagi mängida, kirjutan mõne loo ja teen neile ka omapoolse esialgse viisi ning edasi juba proovime koos lõppprodukti valmis saada. So thats my plan...Või midagi sellist. Olge lahedad edasi ja have fun kuniks saate.

Ranno: Trnavský kraj politseiprefektuuri wifi…

Teen igaks juhuks k´´hku, ei tea palju mul aega on.

Seiklus algas Tallinnas, olin sugulase l6petamisel, kui vanalinnas pakuti mulle tasuta reisi Egiptusesse!!, teate kyll seda saadet v´´ljalend…Kuna ma polnud kohalik, ei kulunud kodust l´´bik´´imisle aega ja j6udsin nobesti lennujaama..ja siis hakkasid jamad. Millegipärast l´´ks lend läbi Bratislava ja mind lasti lennukile ID kaardiga, Slovakkias ei saanud keegi sellest aga muhvigi aru ja kuna mul passi kaasas pole, j´´in esialgu lennujaama toppama. Eile magasin pinkidel ja ´´rkasin slle peale, et mingi kapuutsiga vend sikutas mu l´´paka ´´ra ja pani jooksu…m6ni tund hiljem leidsin oma-arust sama musta tyypi terminalis luusimas ja krabasin oma arvuti tema juurest pingilt tagasi…alles hiljem kui arvuti sisse lylitasin, sain aru, et vale arvuti…T´´nu intsidendile p´´´´sesin lennujaamast, aga mind toimetati nyyd siia, jaoskonda…Imev´´el sain tagasi oma l´´paka, aga niipalju kui ma vene keelest aru saan, on mind tembeldatud illegaaliks, p´´tiks ja rassistiks. Ootan t6lki ja saatkonna tyype, varsti pidin liikuma saama…el´´m´´ on laifi!

Iskander: myygimees ohios

hej!!!

h2sti p6nev oli siin lugeda eelmisi postitusi. t2na on p6him6tteliselt esimene vaba p2ev kus saab natukene arvutisse:)

olen ohios, sandusky's
m6nus paik on. hommikul ja 6htul on sama kylm nagu eestis, p2eval kuumem..

hetkel elan mingis getos suures valges majas j2rgmiste tyypidega:
pilu taivanist, kelle nimi on Why :D , hindu rohan, kes teebkoguaeg nalja ja yks valge l6una/aafriklane. selle urka leidmiseks n2gime me v2ga palju vaeva ja r22kisime kokku mingi 200 erineva inimesega. aga nyyd kolime kuhugi viisakamasse ja vaiksemasse kohta.
nagu helen mainis on inimesed sitaks s6bralikud ja abivalmid, kuni ma neile midagi myya ei yrita. mulle n2iteks antakse niisama lampi raha ja limonaadi, j''teed, kooki :D



mu elu seisneb ainult t;;s. aga ma avastasin et 13.5h p2evas rattaga s6ita ja ustele koputada polegi nii raske :) kohtab igast p6nevaid inimesi ja 6pib palju.
p'eva jooksul kohtab paar milfi ja teisi p6nevaid tegelasi(n2iteks rase ema kellel on 8 last, mees vangis lubadeta s6idu p2rast) aga mis ma siin mulisen.. pean 6ppima ja muid asju nyyd tegema



aga soovin k6igile edu ja head suve nautimist.

ps. ma olen praegu raudselt k6ige hullema parmup'evitusega vend siin blogis:D

Karmeli: Matu on kohal

Eile öösel jõudis siis lõpuks korteri kuues elanik Hawaiile. Jeeii, we welcome Matu! ta tõi kaasa šokolaadi ja musta leiba. Aitäh.

Mingit probleemi tema sisse smugeldamisega polnud. Jama algas siis, kui täna hommikul suur söögiostmistripp Sam's Clubi oli. Sellel ajal kui ülejäänud korteri rahvas poodi läks, otsustasin mina muidugi kella 13ni magada ja siis bassu ääres vedeleda. Teised tulid toiduga ning meie terava silmaga adminn taipas ära, et midagi on viltu. Natuke pinnis ja õiendas. Aga siis vist asi laabus vähemalt mingilgi määral. No loodame parimat.

Elu läheb siin aina mõnusamaks. Annakaga ostsime endale madratsid ja nendega meres vedeleda on ikka üle mõistuse mõnus, ei hakka palav ega midagi. Vesi ja ilmad endiselt soojad. Tuul on ka väga vaikseks jäänud.

See nädal oleme Kärdiga kaks õhtut tööl (jah, endiselt jagame flaikusid) käinud ja täna ka kella üheksast jälle. Sellise stabiilsema tööga on siin selles suhtes ikka jama, et Hawaiil majanduskriis ikka leierdab ennast. Kohalikud räägivad, et turiste on ikka jõhkralt vähe, keegi inimesi juurde ei taha palgata ja eriti veel nii lühikeseks ajaks kui on kaks kuud. Üks iirlane rääkis, et eestlased on täielikult hõivanud Waikiki piirkonna flaieritöökohad. Estonian Flyer Mafia.

Üks päev käisime eestlastega Diamond Headi künka otsa matkamas. Korralik kõndimine oli ikka. Muidugi valisime ka päeva kõige kuumema aja.

Vaade oli korralik. Selja taga meil põhimõtteliselt kogu Waikiki. Väike tutvustamise ring ka. Ülemises reas Anna-Liisa, Kaidi, Sanne, Maarja, Kärt, Kinne, Karmeli ja Madis. Ees on Karl, Immo ja Kristjan.

Eelmise nädala lõpus käisin ühe poe jaoks pildistamas ja tasu, nagu ikka, riietes. Asja parim osa on see, et pood on selline ehtne jamaica rastade koht, müüakse punane-kollane-roheline värvides riideid ja ehteid.. et nohh.. minu tulevane look on siis vastav.

Järgmise nädala suur plaan on see, et läheks vaataks Hawaii veepargi üle. Kodukas on paljulubav ja bussisõit sinna ei tohiks ka väga pikk olla.

Taavi: lõpuks ometi wifis

jou, vabandan, et ei ole löögile saanud. Minuga ja Katiga on kõik korras. Oleme paikseks jäänud linnas nimega Hersonissos. Mõlemal meil on olemas töökohad ja oleme rentinud endale korteri. On loota, et me saame kodu juurde ühe wifiala ja siis saan pikemalt kudrutada enda tegemistest. Loodan, et teil on kõik hästi läinud.

Helena: USA

Jou
Siin Idaho, Nampa
k]ik dokumendid on korda aetud, Nashville on selja taga ja t;; kohe tulekul.
aega kirjutamiseks on u 5 min, sest kohe algab koosolek. Pole palju kirju kirjutada saanud ja siinseid postitusi lugeda samuti mitte, aga m]ned faktid siis.
elan v'ganummi pere juures / sorri t'pit'htede p'rast /
p]his;;k on hamburger, hotdog. inimesed on s]bralikud. v'hemalt seni, kuni neile vist midagi ei m[[. majad on hullult suured k]igil. ja ilusad ka.
m;ed on. lumiste tippudega ja puha.
olge tublid ja lahedad! kirjutan, kui v]imalust tekib!

helena

p.s. eile v'rvati mu s]pru gossipi seebika stiilis n'itlejateks!!! aga nad ei l'inud :P

Ranno: kah siis plaanidest

Joujoujou!

Mõtlesin, et annan kah teada, mis see suvi plaanis on.

Hetkel elan sportlikku linnalaagri elu Tartus, see nädal on nt 11 trenni plaanis teha, kusjuures pühapäeval puhkan. Enam-vähem niimoodi juuli kuuni välja. Vahepeal üritan mõned võistlused teha, peasiht kodused BIGBANK Kuldliiga võistlused ja juuli keskel ka Eesti MV. Üritan jala päris terveks ravida ja 70m ikka ära visata.

NII! Jorma ja Ranno hakkavad bändi tegema! Pole veel Jormaga päris täpselt rääkinud, aga midagi saab kindlasti olema. Hästi toorest (pure rock´n´roll feeling) ja ägedat muusikat tahame teha :D

Tihedasse plaani tahaks ära mahutada ka FOLGI, kuhu me Jormaga lihtsalt kräshima pidime, ja Augustibluusi, kuhu ka reaalselt juba piletid olemas on.

Ja nüüd siis põhipauk: Juuli lõpp Barcelonasse! Sain Eesti kergejõustikuliidu delegaadiks ja osalen sealsel Athtletics Young-Leaders Forumil. Põmst riigiteadused + kergejõustik. Üritan seal sporti edendada. :P Ahjaa, lisaks saan niisama Barcelonas chillida, Euroopa MV vaadata ja euroopa kergejõustiku assotsiatsioon maksab elamise, söögi ja sõidu kinni. Ise pean ainult kahe päeva ööbimise ja toidu juurde maksma, sest tahtsin tiba foorumist kauemaks Barcasse jääda. Pole paha!

PS
Loodan, et lähiajal järgimine Islandi vulkaan purtsuma ei hakka, siis ei saa osad liikuma ja mõned ei saa koju :D Haahaa. Igal juhul, elämä on laifi! Lõbusat aega kõigile ja arvestage igaks juhuks oma plaanidesse sisse nullhüpoteesi esinemistõenäosus, riskisuhted ja Crameri V-kordajad.

Tsau! ;)

Andra: Lõpuks selgusid ka minu plaanid suveks

16 juuli-10 august India. WOHOOOOO.

See plaan oli tegelikult mõnda aega juba mõttes, aga midagi kindlat veel ei olnud. Aga nüüd eile ostsime piletid ära ja ongi minek. Ise ka ei suuda uskuda. Ja arvatavasti kõik juba teavad ka kellega ma sinna lähen :P

Enne seda lähen käin tiiru Soomes, umbes 2 nädalat. Raban natukene tööd ka enne suurt puhkust.

Kahjuks jäävad ära mul varem plaanitud Folk, surfikas ja Robotaanika Park :( sellest on küll väga kahju.

Nüüd veel vaja oodata ainult eksami tulemusi ja vaadata, mis vaja uuesti teha ning siis saab hakata alles suve nautima korralikult.

Karmeli: harjub Hawaiiga

Aloha!

Viimased päevad on juba nii möödunud nagu mina tahaks, et mul terve aeg siin mööduks.

Üleeile õhtul tegime Kärdiga 4h Shackile flaikujagamist. Eile 3h Lotusclubile. Tööandja on sama ja kahe päeva peale saime 70 doltsi (mõlemad).

Flaikujagamine on palju lõbusam kui turistidele kruiiside/pubcrawlide müümine. Lihtsalt annad inimesele flaiku ja ütled hüpersupermegavalguskiirusel "come to Lotusclub tonight, 5 dollars off with flyer before midnight, heels & skirts get in for free before midnight". Väga lõbus töö ja saab uusi tutvusi ja ego boosti "wow, you are the most beautiful flyergirls in waikiki". SKOOOOOOOR.

Oma tööd tegime Kuhio tänaval ja suhteliselt hilisel ajal (21-kesköö). Sellel ajal on tänaval juba ka teise, veidikene kompromiteerivama ameti esindajaid. Nimelt prostituute. Ja ma ei mõtle, et paari näeb aeg-ajalt, vaid stabiilselt 20 tüdrukut käib edasi-tagasi. Korra tuli ülemus meie juurde ka ja ütles, et me peaks veidikene eemale neist nihkuma, sest nad saavad pahaseks, kui me nende spoti peal flaikusid jagame. Nad veidikene hirmutavad mind.

Hawaiil, eriti Waikiki piirkonnas on suhteliselt kõrge kuritegevuse tase. Eelmine nädal tehti meie lähedal olev kiirtoidukas tühjaks. Politseid on palju, aga selline mulje jääb, et selle asemel, et tegeleda TÕSISTE kurjategijatega, otsivad nemad alaealisi purjutajaid ja vales kohas tee ületajaid. Väga kurb. Mulle räägiti, et näiteks Zanzabari ees on öö jooksul ikka mitu kaklust ja paar nädalat tagasi tõmmati kellelgi seal kõri läbi. Väga palju torkab tänavatel silma inimesi, kes on end ilmselgelt kanepist üle tõmmanud. Isiklikult olen kokku puutunud(!!!ma olen siin ainult 2 nädalat olnud) kahe noore inimesega, vanuseks pakuks 15-16, kes värisesid ja lisaks olid ka diilerid. Väga kurb on sellist vaatepilti näha, kui noor tüdruk väriseb ja hingab endale mingisugust gaasi sisse. Poisil on seljakott tablette ja kõikmõeldavat pulbrit täis. Narkovastane kampaania on siin väga vähe silma torganud. Bussides olen seda näinud, kuid ainult metamfetamiini vastast, kuid tuleb tõdeda, et vähemalt see on väga tõhus. Siin oleks sellist kampaaniat ja teadvustasmistööd VÄGA VAJA ja palju rohkem. Iga teine inimene on siin kanepisuitsetaja ja nagu ma juba mainisin...ka kanged narkootikumid on väga kergelt kättesaadavad. Ühtlasi ei julge mina üksinda pimedas ringi liikuda, sest igasugused röövimis- ja vägistamisjutud on ikka korralikult mina ära hirmutanud. Et mitte emmet-issit ja teisi ära hirmutada, asi ei ole ikka nii hull. Lihtsalt ei ole see Hawaii ainult paradiis, vaid tuleb oma agadega ja ei paista ka paradiisis koguaeg päike. Aga nüüd MINU elu juurde tagasi :)

Üleeile vaatasime "kuumima ööklubi Hawaiil" üle. Zanzabar nimeks. Väga viisakas koht, olen rahul. Saime muidugi tasuta sisse, sest meie ülemuse sõber on uksel või omanik või mistahes. Jälle USA teema, et keegi teab kedagi, siis on kõik okei. Eile pidime tegema Lotusclubis tiiru. Loomulikult me sinna ei jõudnud. Pidime minema klubisse suurema eestlaste kambaga, kes muiugi otsustasid rannas ringi hängida. Läksime ka siis nende juurde ja sinna meie klubiõhtu kadus.

Tänane päev möödus minu jaoks nagu unenäos. Hommikul olin hirmus laisk ja vedelesin pool päeva toas ja vaatasin Family Guy'd. Kella ühe ajal helistas sõber, et aitab, nüüd on randa minek, läksin ja kõrbesin seal siis paar tundi ja ligunesin soolases vees (täna olid muideks super lained). Siis kui sool juba kipitama naha peal hakkas tulin koju tagasi ja ligunesin Sannega bassus ja päevitasin koduõuel. Siis valmis ka plaan teha tiir kurikuulsas Rossi outletis, kus väidetavalt pidi olema igasuguseid firmakaid ja mittefirmakaid ERITI soodsa hinnaga. JA SEE ON TÕSI. Me läksime sinna ja oehh..ma ei suuda seda kirjeldada. Need kleidid, need kingad, need seelikud.. peamiselt siiski NEEEED KLEIIDIDD. Me olime seal ikka kaks-kolm tundi ja proovisime kleite selga ja siis teisi kleite ja siis kolmandaid. Oeh. Milline pood. Milllised kleidid. SUUREPÄRANE LIHTSALT (nii juhuslikult: näiteks Calvin Kleini õhtukleit, täispikkus maksab 50 dollarit, kleitide hinnad algavad umbes 6-7 dollarist).

Nüüd oleme siin kodus vaikselt ja ootame külalisi. Kaidi ja Maarja tulevad ja siis juba neljakesi Zanzabari tantsima :)

Edusammud: kasutan oma ühekordset kaamerat, lausa 6 pilti on olemas.

Palmid on endiselt ilusad, inimesed pruunid ja sõbralikud.

Jorma&Andra feat Marie: Elmari tantsuõhtu.

Eilse postituse järelkajaks sobib praegune kirjatükk meie meeleolukast päkapikudisko külastusest. Õhtu, mis oli igati asjalik, kulmineerus jalutuskäigust läbi kummaliste Tartu linna pimedate tänavate ohutusse Madise residentsi. (Andra: tee ruttu, mul on kõht tühi, sitaks tühi) Sealse härrasmeeste jutuajamise käigus sai kõik maailma asjad ära räägitud ning pmts tehti plaan, kuidas MASU enam kunagi ei korduks. Loomulikult, rääkides seenemetsades, sai ka ära mainitud kõik parimad seenekohad Tartus. Siiski sealne aeg jäi lühikeseks, kuna oli vaja edasi minna tsirkusesse.

Meie minek siiski ei olnud nii edukas: jäime toppama raekojaplatsi ent siiski see kõik oli samas vajalik ja plaani pärane. Nimelt, et minna ikka koralikult tsirkusesse ja sulanduda keskkonda, oli vaja näomaalingut, mis kerge vaevaga sai ka tehtud tänu meie rahvatantsijate toele. Läks aega, mis ta läks, aga lõpuks jõudsime me kohale - peaaegu. Nimelt pidime minema ringiga, aga esialgu proovisime minna siiski otse läbi aia. Aed 1 - meie 0!

Läbi keeruliste ja pimedate tänavate, ohtlike seenemetsade, jõudsime siiski tsirkusesse. Tuleks mainida ka , et vahepeal, meie tantsivad karud, Andra ja Marie, olid oma põsepuna löönud särama (jällegi tänu vaprate rahvatantsijate toele), olid jõudnud kogu oma säras tsirkusesse. Edasisest keerdkäigust on rakse kirjutada, kuna tsirkuses muudkui aeg lendas. Lendas nii, et ühelhetkel oli tsirkus läbi ning meie seisime nõutult kesest tsirkust, teadmata, mis nüüd saab. Siiski siiski peab ütlema, et tsirkus sai jätkuda kuni varajaste hommiku tundideni. Lisaks peaks mainima vahepeal ka, et ilmselgelt jäi näomaalingutest väheks, kuna tsirkuses oleks meil läinud vaja ka kehamaalinguid, sest kogu keerutamine kulmineerus järjekordselt ilma särgita.

Meie teekond viis edasi tehasesse - ära küsi miks. Seal kohtasime jällegi sünnipäeva last Oliveri, kes jagas kohe head ja paremat. Pärast keerulisi keerdkäike tehases, jõudsime Teise kohta. Just, Teise kohta! Meie tantsu karu Marie oli vahepeal siiski kadunud meie tsirkusest ning nõutult vaatasime üksteisele otsa ja muretsesime. Noooh nii võrd kui võrd. Igastahes Teine Koht jäigi meile ainult teiseks, kuna jätkasime oma teekond suure ja kollase M tähe poole, kust sai juba võetud kotikese koos burgeritega. Tuleb mainida ka, et meie vapra seenelise Valmari teekäik oli viinud teda ära meie seltskonnast. Ju ta leidis parema seeneraja. Ühel hetkel tuli aga tantsiv karu Marie ei kusagilt neljaratalisega meile järele, et minna edasi ikkagi selle läikiva ja kollase M juurde.

Läks aega, mis ta läks, ent siiski meie tantsivkaru Marie, oma neljarattalisega, sõidutas meid oma lõvipuuri. Karavaniga mindud ja ka kohale jõudes, toimus suurem energia kogumine ning ühel hetkel lihtsalt kustus kõik ära - abosuluutselt kõik. Nüüd me siis oleme siin, Jorma, Andra ja Marie, viimase lõvipuuris ja jätkame oma tsirkuse retke kohe ja fantastilise FANTA järele.

Jorma feat. Valmo ja Varmo: Kurjad Kaksikud (seenetargad)

Käisime eile seenel. Külastasime Tartumaa kõige populaarsemat seenevälja. Pirogovi metsanurk on tuntud oma seente rohkuse ja erinevate maitsete poolest. Istusime kahekesi: Jorma ja Valmar. Rääkisime seenetark Varmost. Ja teistest. Kõigest noh. Igatahes jõudsime kupatamiseni. See on see hetk, mil seened heidetakse suurde patta ja keedetakse läbi omas mahlas. Nii me siis istusime kahekesi ja kupatasime seeni. Üsna pea ühinesid meiega kirjanikud, kes teadsid rääkida ka seente kirjanduslikest alustest. Õhtu möödus rahulikult seentega tegeledes kuni kohtasime Werneri männimetsa ees kahte kena ida-ala seenelist. (mitte ida-saksa, vaid see teine ida). Nad soovisid mei9ega oma oskusi jagada, aga probleemiks sai eelnevalt meiega ühinenud Ranno seente-vastane suhtumine. Talle meeldib kõike toorelt tarbida. No ta lihtsalt ei tea, mis hea on. Igatahes õhtu möödus rahulikult oma seentega tegeledes. Hommikul nautisime oma töövilju ja Valmo käis eksamil. Jorma tegeles seni stuudios oma seene ilustamisega. Oli kuidas oli, aga lõpuks jäid kõik rahule. Õhtu algas kergete jookidega ja Valmo õhtusöögiga. Peale mõnusaid jooke ja seente meenutusi kõlas Valmo suust õhtu tarkusetera: "Alguses ei saa suhu, pärast ei saa pidama." Naersima kaheti mõistetava tarkusetera üle ja asusime olulisemate teemade kallale. Hetkel kuulame Valmo blogist tuttavat Erasure - Always ja seame plaane mõttes Gen'i poole. Õhtu peaks tulema edukas ja hommikul lisame ka viimaste päevade fotomaterjali. Olge tublid ja külastage meie blogi! Eluoluline suhu ja kiirelt!

Karmeli&Kärt: elus ja õnnelikud flaikujagajad

Ma endiselt kirjutan enda ja Kärdi eest, kuigi tal on ka oma blogi :)

Just tulime Kärdi kahelt tööintervjuult. Saime pubcrawli müüjateks ja Lotusclubi flaikujagajateks.. khmkhmm promotiimiks, kõlab veits paremini. Ühtlasi tutvustati meid Nashville'i omaniku Kareniga ja ta lubas ka helistada ja meid nädalas mõned tunnid flaikusid jagama saata. Olen väga rahul. Lotusclubis saab tunni eest 10 doltsi, homme on juba esimene tööpäev ja 4h tööd. Lõpuks saame Zanzabari tüübiga ka kokku ja loodetavasti saame siis sinna ka tööle, siis oleks nädalas õhtud ilusasti täidetud. Uued kleidid, here I come (emme, kui sa loed seda, siis ära muretse, mul järgmise kuu üüriraha ilusasti juba meie üürirahapurgis).

Muidu elame siin ikka rahulikult, vaikselt teeme oma müügimehetööd. Meie mentoril on homme sünnipäev, saab 56. Üldiselt siiani olen Hawaiiga ikka ülirahul ja nende inimeste kaudu, kellele ja kellega koos me töötame, saab väga kasulikke tutvusi. Kõik on supersõbralikud, pushivad tööle, motiveerivad jne- tõeline Ameerika.

Tahaks väga pilte laadida..aga Kärdi kaamera ikka veel ei funka ja Kinnelt pole ka veel kaamerat laenanud. Ostsin endale ühekordse kaamera ka, aga nüüd ma ei raatsi seda üldse kasutada :P

Ma pean ka ära mainima, et MA ARMASTAN NEID MUFFINEID, mida siin müüakse. Supersuured ja pehmed. Njomm.. ma elakski ainult nende peal. Täna tegime kana-ananassi-maisi pastat. Maitsestasime eriti vürtsikaks ka. Enam seda järgi pole.

Ühtlasi käin ka juba kolmandat päeva ilma päikseprillideta ringi, mis on siin täielik piin, aga pole midagi teha, enda süü. Nimelt viimasel korral kui paadi peal käisime, andsin oma prillid kapten Mike'i hoida ja minu kalamälu need tema seljakotti unustaski.

Täna tegime ka tuberkuloosisüsti ära. Õigemini kontrollsüsi. Nimelt süstisid nad meile teatud proteiini, mis siis peaks reageerima kui tuberkuloositekitaja kehas olemas on. Skin test on asja nimi. Siiamaai käsi paiste pole läinud ja loodetavasti ei lähe ka. Neljapäeval lähen uuesti kontrolli ja kui siis ka veel korras, siis olen ametlikult tuberkuloosivaba ja siis hakkavad KÕIK restoranid mind palkama.

Homne masterplan on minna social security numberit taotlema, et siis järgmine nädal saaks mõnda päris tööotsa jahtida.

Seniks, kuumakraade Eestisse ja varsti püüan ennast nii palju kokku võtta, et neile, kellele lubatud, postkaardid parimate soovide ja sini-sinise mere piltidega teele saata.

Karmeli&Kärt: 5/6 korterist täidetud

5.juuni õhtupoolik.

Täna jõudsid Hawaiile Anna-Liisa, Kinne ja Sanne. Ootame neid Kärdiga praegu. Ei tea veel ,kuidas nad oma korterisse sisse sebime, aga küll kuidagi hakkama peab saama. See tähendab ühtlasi, et me pole enam Hawaii kõige vaesemad elanikud. Saame oma üüriraha tagasi. JEEE

Täna oli Kärt nõus esimese VABA päeva tegema ja me tsillisime paar tundi rannas, Kärt on korralikult põlenud, ma olen.. ee..pruun, ja siis käisime bussiga Ala Moanas. Odavaid toidukauplusi otsimas. Leidsime kõik üles ja VAUUU. Ma ei imesta enam üldse selle üle, miks ameeriklased nii hullu rasvumistõve käes kannatavad. Walmartis ainsad "värsked" asjad, mille me terve selle jõhkralt suure poe peale leidsime oli külmutatud oad. Ja mitte midagi muud. Valmistoit, tsipsid, XXL pakis kommid, küpsised, jäätised.. kõike on, aga normaalset toitu pole. Sam's clubis (hulgiladu) oli valik suurem, aga kõik, mis vähegi värske on, on ikka väga kalli hinnaga. Kõige odavamalt saab selliseid mikroka toite. Aga 1.5 dollarit ja saad sellise külmutatud pihvi, kartulipudru ja maisi. Süüa see otseloomulikult ei kannata. Mäki toit on ikka klassika muidugi. Tavaline juustuburks on dollar, sama hind kanaburksil ja friikatel.

Meie valik langes Walmartis ja Sam's clubis ananassi, kanafilee(ikka oma 3-4 kg tuleb ära), ubade, külmutatud pitsa, riisi ja muu TOIDU kasuks.

Aga jah..tuleb tunnistada, et ma pole enne nii suuri inimesi ikka näinud, tegelt telekast olen.

Eile käisime Kärdiga jälle tööd tegemas. Teenisime oma esimesed 40 doltsi (kahe peale) ja käisime jälle paadiga(/katamaraaniga) sõitmas. Eilne atraktsioon oli booze cruise. Laev oli välja müüdud ja pidu oli korralik. Täna lubab ka vist pidu. Seaside'i hosteli norrakad on viimast õhtut Hawaiil ja ühtlasi tähistavad ka oma backpackingu tripi lõppu ja homme hommikul suunduvad tagasi Norrasse. Me siis mõtlesime ka, et lähme soovime neile Zanzabar'is head teed.

Homme lähme ka tööle, kella 13ks. Siis õpetab meid üks kohalik äss-müügimees, kuidas ka meie saaksime äss-müügimeesteks.

Praeguseks hetkeks tegime sellist sebimist..Kärdiga hiilisime kohvritega sisse ja hiljem tegime lifti ukse lahti ja siis Kinne, Sanne, Anna-Liisa jooksid lifti ja nüüd hoiame siin hinge kinni, et keegi aru ei saanud, et me oma kahe inimese koju veel kolm "külalist" sisse kolisime.

Mahalo!

Karmeli&Kärt: kodu- olemas, töö- olemas

Meil on täna siin 2.juuni pärastlõuna/õhtupoolik.

Just kolisime oma uude korterisse sisse. Väga mõnus elamine :) 1 magamistuba, elutuba, köök ja kõik eluks vajalik siin olemas, rõdu on ka ja all aias bassein. Hind on Waikiki kohta mõistlik, minu jaoks üleloomulikult kõrge ja nüüd ei ole muud teha kui tööd tööd tööd. Juuni on mureta, selle maksime täna ära. Nüüd raha pretty much läbi ka. Aga ei ole hullu. Alguses oli plaan, et elame siin kuuekesi. Meie+Annakas, Kinne, Sanne, Matu. Aga kuna eelmise aasta eestlased on siinsetele kinnisvaraagentidele nii "suurepärase" mulje jätnud, siis ei saa enam sellist asja üldse olla. Eelmine aasta üks seltskond oli korteri täiesti ära trashinud, ühed elasid üheksakesi kahetoalises, teised ei maksnud üüri õigel ajal, kolmandad kutsusid suvalisi kohalikke külla, kes neilt siis raha ja arvutid ja ei tea, mis kõik ära varastasid. Politseijamad...

Praegune lootus/plaan on selline, et saaks siin vaikselt neljakesi elada. Meil suur magamistoa voodi ja suur diivan. Siis oleks üürisumma isegi suhteliselt mõeldav.

Tööga on ka praegu hästi läinud. Esimese koha ütlesime juba ära. Käisime "proovipäeval", aga ülemus(Ed) on täielik türann+kohalikud ütlesid meile peale seda, kui kuulsid, kus me töötame "QUIT NOW, he is a maniac". Nüüd on uus töö, kus me veel käinud muidugi pole. Ülemusi on... palju:) Kokku kaks firmat, üks on 4 venda, kes korraldavad laevattrippe snorgeldama ja niisama päikseloojangut vaatama jne. Teine on üks kohalik Matt, kes korraldab igast asju, motikate rent, booze trip(ka laeva teema) ja ei tea, mida kõike veel. Tema on äge mees, ta on 43 aastane ja kolmekordne vanaisa ja endine poksija(ta on ka see, kes meil asjad selle Ed'iga korda ajas).

Töö seisneb selles, et peame igast pileteid neile laevadele müüma ja inimesi lihtsalt sinna mopeediärisse suunama. Alama astme müügimehed :)

Flaikutööd sebime ka endale, Matt lubas paari koha ülemusega rääkida, et saaks öösel flaikusid tänaval jagada jne. Üks teine Ed pakkus meile ka flaiku tööd, visiitkaart olemas ja temale valmis ka helistama, kui teise tööga ei vea. Kokkuvõttes ise tööd pole eriti otsinud, ainult paarilt kohalikult küsinud, et ega nad ei tea, kes palkaks. Uskumatu aga tõsi, inimesed tulevad tänava peal ja pakuvad põhimõtteliselt tööd. jeeeeeee.

Tänane masterplaan on nii, et kohe lähme ühe kruiisilaevaga sõitma, selle samaga, millele siis homsest hakkame pileteid müüma.

Päike endiselt paistab ja ilm on kuum :)