Karmeli: Matu on kohal

Eile öösel jõudis siis lõpuks korteri kuues elanik Hawaiile. Jeeii, we welcome Matu! ta tõi kaasa šokolaadi ja musta leiba. Aitäh.

Mingit probleemi tema sisse smugeldamisega polnud. Jama algas siis, kui täna hommikul suur söögiostmistripp Sam's Clubi oli. Sellel ajal kui ülejäänud korteri rahvas poodi läks, otsustasin mina muidugi kella 13ni magada ja siis bassu ääres vedeleda. Teised tulid toiduga ning meie terava silmaga adminn taipas ära, et midagi on viltu. Natuke pinnis ja õiendas. Aga siis vist asi laabus vähemalt mingilgi määral. No loodame parimat.

Elu läheb siin aina mõnusamaks. Annakaga ostsime endale madratsid ja nendega meres vedeleda on ikka üle mõistuse mõnus, ei hakka palav ega midagi. Vesi ja ilmad endiselt soojad. Tuul on ka väga vaikseks jäänud.

See nädal oleme Kärdiga kaks õhtut tööl (jah, endiselt jagame flaikusid) käinud ja täna ka kella üheksast jälle. Sellise stabiilsema tööga on siin selles suhtes ikka jama, et Hawaiil majanduskriis ikka leierdab ennast. Kohalikud räägivad, et turiste on ikka jõhkralt vähe, keegi inimesi juurde ei taha palgata ja eriti veel nii lühikeseks ajaks kui on kaks kuud. Üks iirlane rääkis, et eestlased on täielikult hõivanud Waikiki piirkonna flaieritöökohad. Estonian Flyer Mafia.

Üks päev käisime eestlastega Diamond Headi künka otsa matkamas. Korralik kõndimine oli ikka. Muidugi valisime ka päeva kõige kuumema aja.

Vaade oli korralik. Selja taga meil põhimõtteliselt kogu Waikiki. Väike tutvustamise ring ka. Ülemises reas Anna-Liisa, Kaidi, Sanne, Maarja, Kärt, Kinne, Karmeli ja Madis. Ees on Karl, Immo ja Kristjan.

Eelmise nädala lõpus käisin ühe poe jaoks pildistamas ja tasu, nagu ikka, riietes. Asja parim osa on see, et pood on selline ehtne jamaica rastade koht, müüakse punane-kollane-roheline värvides riideid ja ehteid.. et nohh.. minu tulevane look on siis vastav.

Järgmise nädala suur plaan on see, et läheks vaataks Hawaii veepargi üle. Kodukas on paljulubav ja bussisõit sinna ei tohiks ka väga pikk olla.