Andra: Olen toeline vaatamisvaarsus Indias

Tere ka Aasia poole pealt!
Sain ka lopuks netti. Siin ikka hull jamamine. Taavil laks lapakal katki mingi juhe ja tellis uue. Eile joudis kohale, aga juhe oli vale. Ootas seda eelmist mingi nadal. Tuupiline India. Aga loodan, et saate aru mu kirjutamisest kuna tapitahti siin lapakas ei ole, hetkel siis Villemi arvutis. Ja tema magab hetkel valja eilset lugemist koos kohalikuga.
Aga elu siin on lihtne ja monus. Tegelikult ilm voiks olla parem. Siin on vihmaperiood ja enamasti on pilves ja vahest ka sajab. Elu nii odav ka ei ole kui ma arvasin, bussipilet linna on 10 ruupiat ehk mingi 3 krooni. Bussid ise on ka koomilised. Aknaid ei ole, buss ise on nagu suur rauakolakas ja tal on koige suurem oigus teel. Siin soidetakse hasti palju mootorratastega ja riksadega ja see liiklus on lihtsalt kohutav, soidetakse nii mitmes reas kui tuju on ja moodasoidud on veel eriti hulljulged.
Nii ja sellest vaatamisvaarsusest. Linnas ma uksinda liikuda ei julge, kuna koik toesti jollitavad mind, nad nagu poleks varem kunagi valget inimest nainud. Uks kord linnas kaies Taaviga kukkusid 2 inimest mind katsuma. See on tegelikult vaga ebameeldiv ikka. Euroopas olen harjunud olema nahtamatu ja lihtsalt uks inimene teiste seas, aga siin mul sellist luksust ei ole. Ma moistan ka neid samas, nad ei taha midagi halba sellega ja nad lihtsalt naevad elu jooksul vaga vahe teistsuguseid inimesi.
Kindlat reisiplaani meil veel ei ole. Kohe hakkan otsima mingit laevareisi meile nadalavahetuseks. Siin sellised vinged laevad, kus sees magamistoad ja siis soidetakse nendega mooda jogesid. Meie tahaks sellega soita kuni puhapaevani ja kaia ka loodusparkides. Hetkel elame taitsa ookeani aares kohe, kus on tohutud lained lihtsad. Mina saan minna polvedeni vette ja siis tuleb laine mis on mul ulepea, uksinda ma sinna ei julge minna, Taavi peab alati kaasas olema ja mind kinni hoidma. Aga see maja siin on kohe super, ehtne puhkus kohe. Jama on ainult selle niiskusega, poistel riided juba hallitavad ja uldse ei kuiva miskit. Selles majas oleme kuni jargmise nadala lopuni ja siis lahme Taaviga Pohja-Indiat avastama, jallegi kindlat plaani veel pole.
Soogiga on mul siin palju jamamist, kuna Indias enamasti suuakse vurtsikaid toite ja mina absoluutselt ei kannata mingit vurtsi. Eile kaisime siin maja juures uhes uhkeimas kohas soomas ja kusisime siis sooki, mis oleks non-spicy. Kohale toodi kana mis oli tohutult vurtsikas. See oli teenindajate viga, aga seal mingi selline reegel, et tagasi saata sooki ei saa, niiet pidime ka selle eest maksma ja uue soogi eest ka. Tana lahme raagime manageriga, sest seal varem ka meil jamasid olnud soogiga.
Inimesed on siin tegelikult vaga sobralikud, alati teretavad siin kodutanavas kondides. Ja inglise keelt oskavad siin koik, see on taiesti hammastav. Pohiline on siin selline vestlus: Tere! Mis on sinu nimi? Kust sa tuled?
Tundub, et pilte hetkel ei saa, kuna Villemi arvuti ei tunnista mu malukaarti ega digikat juhtmega. Eks siis jargmine kord.
Seniks aga Tsau.
ei tegelt veel ei ole tsau, tahtsin lihtsalt mainiga, et elekter laks just ara, seda ikka juhtub siin suht tihti.